Project-Based Learning (PBL) in the Classroom: Setup, Integration and Reflection
21.- 26.augustil 2023 toimus Veronas, Itaalias projektipõhise õppe koolitus Project-Based Learning (PBL) in the Classroom: Setup, Integration and Reflection. Koolitusel osales Peetri Lasteaed-Põhikoolist 4 õpetajat: koolist Tuuli Ojasalu ja Margit Alesmaa, lasteaiast Mari-Liis Treiman ja Britta Ever.
Kursus aitab osalejatel:
Kursus aitab osalejatel:
- mõista, mis on projektipõhine õpe ja kuidas see võib olla kasulik igale õpetajale;
- viia läbi projektipõhiset õpet õppekavas sätestatud teemadel mis tahes erialalt;
- saada nippe ja vahendeid õpilaste motiveerimiseks ja nende võtmepädevuste arendamiseks;
- saada ülevaade erinevatest tegevustest, mida saab prohektiõppes kasutada;
- rakendada projektipõhist õpet oma klassides ja koolikogukondades;
- hinnata õpilaste edasijõudmist õppekavateemade omandamisel;
- koostada detailsed ja efektiivsed projektiõppe tunniplaanid.
Koolituse ajakava ja sisu
1. päev
Koolituse esimesel päeval tutvustati koolituse programmi ja osalejad said tutvuda teiste osalejatega. Icebreaker-tegevuseks oli 4 Truths and 1 Lie (4T1L). See tähendab, et iga osaleja pani enda kohta kirja 5 lauset, millest 4 pidid olema tõesed ja 1 vale. Seejärel luges igaüks ette enda laused ning teised pidid ära arvama, milline fakt selle inimese kohta ei vasta tõele. Nii sai teada teiste koolitusel osalenute kohta huvitavaid fakte ning samal ajal sai nalja ning haihtus hirm võõrastega suhtlemise ees. Peale lühikest pausi said kõik osalejad tutvustada oma koole ja riike. Kursusel osalesid õpetajad Saksamaalt, Soomest, Poolast, Tsehhist ja Hispaaniast. Igale esitlusele järgnes väike vestlusring, kus kõik said esitada esinejatele täiendavaid küsimusi. Koolituse materjale jagatakse sellises põnevas keskkonnas nagu www.trello.com, kuhu saavad nii osalejad kui koolitaja reaalajas jagada pilte, linke, materjale jne.
Eriliselt meeldis Tsehhi koolis õpetetav aine, mille nad ise on oma koolis nimetanud kui kaardid (mappa). See aine hõlmab endas geograafiat, ajalugu, poliitikat, ühiskonnaõpetust ja inglise keelt. See aine sisaldab erinevate ainete lõimingut, mille tulemusena valmivad erinevad suuremõõtmelised maakaardid, millel kuvatakse kas mingi konkreetne teema või ka mitu teemat ühel maakaardil. Lisaks õpetab seda ainet samaaegselt 2-3 õpetajat, kes on ka koos klassis samal ajal. Õpetajaid on klassi vaja mitu just sellel põhjusel, et üks oskab tuua tähelepanu geograafia teemadele, teine näiteks poliitilistele teemadele ja nad saavad oma teadmised kokku pannes neid aineid lõimida nii, et on võimalik projektipõhist õpet rakendada efektiivsemalt ja õpilaste jaoks tähenduslikult.
Koolituse esimesel päeval tutvustati koolituse programmi ja osalejad said tutvuda teiste osalejatega. Icebreaker-tegevuseks oli 4 Truths and 1 Lie (4T1L). See tähendab, et iga osaleja pani enda kohta kirja 5 lauset, millest 4 pidid olema tõesed ja 1 vale. Seejärel luges igaüks ette enda laused ning teised pidid ära arvama, milline fakt selle inimese kohta ei vasta tõele. Nii sai teada teiste koolitusel osalenute kohta huvitavaid fakte ning samal ajal sai nalja ning haihtus hirm võõrastega suhtlemise ees. Peale lühikest pausi said kõik osalejad tutvustada oma koole ja riike. Kursusel osalesid õpetajad Saksamaalt, Soomest, Poolast, Tsehhist ja Hispaaniast. Igale esitlusele järgnes väike vestlusring, kus kõik said esitada esinejatele täiendavaid küsimusi. Koolituse materjale jagatakse sellises põnevas keskkonnas nagu www.trello.com, kuhu saavad nii osalejad kui koolitaja reaalajas jagada pilte, linke, materjale jne.
Eriliselt meeldis Tsehhi koolis õpetetav aine, mille nad ise on oma koolis nimetanud kui kaardid (mappa). See aine hõlmab endas geograafiat, ajalugu, poliitikat, ühiskonnaõpetust ja inglise keelt. See aine sisaldab erinevate ainete lõimingut, mille tulemusena valmivad erinevad suuremõõtmelised maakaardid, millel kuvatakse kas mingi konkreetne teema või ka mitu teemat ühel maakaardil. Lisaks õpetab seda ainet samaaegselt 2-3 õpetajat, kes on ka koos klassis samal ajal. Õpetajaid on klassi vaja mitu just sellel põhjusel, et üks oskab tuua tähelepanu geograafia teemadele, teine näiteks poliitilistele teemadele ja nad saavad oma teadmised kokku pannes neid aineid lõimida nii, et on võimalik projektipõhist õpet rakendada efektiivsemalt ja õpilaste jaoks tähenduslikult.
Foto allikas: https://didakticka-dilna.fp.tul.cz/
Päeva lõpus anti ka kodune ülesanne mõelda allolevatele küsimustele.
Mis erinevus on
Õhtul toimus kursusel osalenutele ekskursioon Verona vanalinnas.
Päeva lõpus anti ka kodune ülesanne mõelda allolevatele küsimustele.
Mis erinevus on
- projektipõhisel õppel ja projektil?
- projektipõhisel õppel ja ülesandepõhisel õppel (ing.k task based learning)?
- projektipõhisel õppel ja uurimuslikul õppel (ing.k inquiry based learning)?
Õhtul toimus kursusel osalenutele ekskursioon Verona vanalinnas.
2. päev
Koolituspäev algas nimede õppimise ja meenutamise mänguga. Mängus seisavad osalejad ringis ja hakkavad üksteisele viskama nt palli samal ajal öeldes: "Tere, mina olen Tuuli. Ilusta hommikut, Margit!". Alguses ütleb inimene enda nime, siis selle inimese nime, kellele ta palli viskab. Kui juba hakkavad nimed meenuma, siis võib osa teksti vahele jätta ja öelda ainult enda nime ja selle inimese nime, kellele palli viskatakse ("Tuuli, Margit"). Kiirust võib alati mängu jooksul tõsta, sest mängu lõpuks saavad nimed kenasti selgeks.
Järgnevalt kokkuvõte kodutööst:
projektipõhine õpe - põhirõhk on tähendusel (meaningful), olulisel kohal on probleemi püstitus ja küsimuse esitamine, probleem on laiem ja haarab olulisust ühiskonnale. Projektipõhine õpe esitab küsimuse, mis loob aluse sellele, mida hakatakse õppima (probleemi hakatakse õppima). Õpilastele on oluline anda küsimus "What we students do to solve/create.......(probleem)? Olulisel kohal on õpilaste iseseisvus, potentsiaal ja loovus. Annab õpilastele võimaluse ise otsustada, kuidas mingit probleemi saaks elus lahendada. Näide: Õpetaja tõstatab probleemi - kuidas teie, õpilased, saate ennast bakterite leviku eest kaitsta? Tulem sõltub nüüd õpilaste loovusest ja eelteadmistest. Osad õpilased võivad mõelda käte pesemisele ja viirustele, osad hoopis toidu riknemisele jne. Seega erinevate õpilaste tulem samale küsimusele võib olla väga erinev.
projekt - tavaliselt sellel on kindel teema ja see on õpetaja poolt rohkem suunatud. Tulem on rohkem määratletud võrreldes projektipõhise õppega. Projekt on millegi prkatilise loomine, projektipõhine õpe on millegi loomine läbi probleemi lahendamise. Projekti näide biloogia tunnist: bakteri ehituse õppimine - õpilased õpivad bakteri ehitust ja hiljem ehitavad bakteri mudeli (teooriale järgńeb aktiivõpe).
NB! Projektil ja projektipõhisel õppel võib olla samasugune sisend, aga projekti puhul on lõpptulem kindlamalt määratletud, kuid projektipõhise õppe korral õpilased protsessi käigus ise mõtlevad välja, mis see probleemi lahendus võiks olla.
ülesandepõhine õpe - eelmiste õppemeetoditega võrreldes lühike, siin ei ole isegi vajalik probleemi olemasolu, lihtsasti teostatav, olulisus ühiskonnale ei oma olulisust. Näide: Loe õpikust bakteri ehituse kohta.
uurimuslik õpe - info kogumine, seejärel selle esitamine. Ei pea esinema probleemi, mis vajab lahendamist. Näide: Referaat bakteri ehitusest.
Seega iga projekt ei ole projektipõhine õpe. Huvi korral soovitame uurida seda linki, kus tuuakse välja erinevused "projekti tegemise" ja "projektipõhise õppe (PBL)" vahel.
Järgnevalt anti kursusel osalenutele võimalus hinnata enda õpetamismeetoteid arvestades õpilasekesksust. Enesehindamise vormi leiab järgmises dokumendis:
Koolituspäev algas nimede õppimise ja meenutamise mänguga. Mängus seisavad osalejad ringis ja hakkavad üksteisele viskama nt palli samal ajal öeldes: "Tere, mina olen Tuuli. Ilusta hommikut, Margit!". Alguses ütleb inimene enda nime, siis selle inimese nime, kellele ta palli viskab. Kui juba hakkavad nimed meenuma, siis võib osa teksti vahele jätta ja öelda ainult enda nime ja selle inimese nime, kellele palli viskatakse ("Tuuli, Margit"). Kiirust võib alati mängu jooksul tõsta, sest mängu lõpuks saavad nimed kenasti selgeks.
Järgnevalt kokkuvõte kodutööst:
projektipõhine õpe - põhirõhk on tähendusel (meaningful), olulisel kohal on probleemi püstitus ja küsimuse esitamine, probleem on laiem ja haarab olulisust ühiskonnale. Projektipõhine õpe esitab küsimuse, mis loob aluse sellele, mida hakatakse õppima (probleemi hakatakse õppima). Õpilastele on oluline anda küsimus "What we students do to solve/create.......(probleem)? Olulisel kohal on õpilaste iseseisvus, potentsiaal ja loovus. Annab õpilastele võimaluse ise otsustada, kuidas mingit probleemi saaks elus lahendada. Näide: Õpetaja tõstatab probleemi - kuidas teie, õpilased, saate ennast bakterite leviku eest kaitsta? Tulem sõltub nüüd õpilaste loovusest ja eelteadmistest. Osad õpilased võivad mõelda käte pesemisele ja viirustele, osad hoopis toidu riknemisele jne. Seega erinevate õpilaste tulem samale küsimusele võib olla väga erinev.
projekt - tavaliselt sellel on kindel teema ja see on õpetaja poolt rohkem suunatud. Tulem on rohkem määratletud võrreldes projektipõhise õppega. Projekt on millegi prkatilise loomine, projektipõhine õpe on millegi loomine läbi probleemi lahendamise. Projekti näide biloogia tunnist: bakteri ehituse õppimine - õpilased õpivad bakteri ehitust ja hiljem ehitavad bakteri mudeli (teooriale järgńeb aktiivõpe).
NB! Projektil ja projektipõhisel õppel võib olla samasugune sisend, aga projekti puhul on lõpptulem kindlamalt määratletud, kuid projektipõhise õppe korral õpilased protsessi käigus ise mõtlevad välja, mis see probleemi lahendus võiks olla.
ülesandepõhine õpe - eelmiste õppemeetoditega võrreldes lühike, siin ei ole isegi vajalik probleemi olemasolu, lihtsasti teostatav, olulisus ühiskonnale ei oma olulisust. Näide: Loe õpikust bakteri ehituse kohta.
uurimuslik õpe - info kogumine, seejärel selle esitamine. Ei pea esinema probleemi, mis vajab lahendamist. Näide: Referaat bakteri ehitusest.
Seega iga projekt ei ole projektipõhine õpe. Huvi korral soovitame uurida seda linki, kus tuuakse välja erinevused "projekti tegemise" ja "projektipõhise õppe (PBL)" vahel.
Järgnevalt anti kursusel osalenutele võimalus hinnata enda õpetamismeetoteid arvestades õpilasekesksust. Enesehindamise vormi leiab järgmises dokumendis:
compency-based_approach_assessment__1_.docx | |
File Size: | 15 kb |
File Type: | docx |
Enesehindamisele järgnes paaristöö kursusekaaslastega, kellega sai enesehindamise tulemusi võrrelda, analüüsida ja kogemusi vahetada.
Enesehindamisele järgnes ideede kogumine. Õpilastel on tihti küsimus, et miks nad ikkagi peavad mingit asja õppima. "Õpetaja, miks me seda õppima peame?". Tekib küsimus kuidas veenda õpilast teema olulisuses. Selleks tuleb tekitada õpilases emotsioone, et ta mõistaks teema olulisust. Kogusime kursusekaaslastega ideid erinevates ainetes probleemi tutvustamiseks ja tähendusrikkuse tekitamiseks. Kogutud ideid saab näha järgmises dokumendis:
Enesehindamisele järgnes ideede kogumine. Õpilastel on tihti küsimus, et miks nad ikkagi peavad mingit asja õppima. "Õpetaja, miks me seda õppima peame?". Tekib küsimus kuidas veenda õpilast teema olulisuses. Selleks tuleb tekitada õpilases emotsioone, et ta mõistaks teema olulisust. Kogusime kursusekaaslastega ideid erinevates ainetes probleemi tutvustamiseks ja tähendusrikkuse tekitamiseks. Kogutud ideid saab näha järgmises dokumendis:
how_to_introduce_topics_meaningfully.docx | |
File Size: | 22 kb |
File Type: | docx |
Alljärgnevalt kolm näidet, kuidas leida efektiivne viis projektipõhise õppe sisse juhatamisel:
1. KEEMIA. Teema: Aatomid ja tuumareaktsioonid.
Õpetaja paneb seinale näituse pommitamise tagajärgedest inimesele (nähtavad kehavigastused jne) ja palub õpilastel kirjutada post-it´ile oma tunded ja mõtted, mida need fotod neis tekitasid. Õpilased olid seeläbi koheselt teemaga seotud nii kognitiivselt kui emotsionaalselt. Seejärel esitas õpetaja küsimuse: "Milline pomm tekitab sellised vigastused?" See küsimus juhib tähelepanu aatomitele ja lõpuks saab teada, et nendest saab teha ka pommi.
2. BIOLOOGIA. Teema: Immuunsüsteem.
Õpetaja annab õpilastele lugeda lugusid, mis on kirjutatud AIDS/HIV teismeliste poolt ning külastavad AIDSi tugikeskust.
Esitatakse küsimus, kuidas AIDS/HIV mõjutab meid vaimselt, sotsiaalselt ja füüsiliselt. Õpilastele esitletakse probleem, kuidas nemad saavad tõsta ühiskonnas teadlikkust AIDS/HIVi mõjudest. Õpilased saavad ise otsustada kuidas nad selle lahendavad - kas teevad filmi, lavastuse, mingid plakatid, lendlehed jms.
3. KEELEÕPE. Häälduse olulisus ja foneetika eripärad.
Teema juhatab sisse alljärgnev video:
1. KEEMIA. Teema: Aatomid ja tuumareaktsioonid.
Õpetaja paneb seinale näituse pommitamise tagajärgedest inimesele (nähtavad kehavigastused jne) ja palub õpilastel kirjutada post-it´ile oma tunded ja mõtted, mida need fotod neis tekitasid. Õpilased olid seeläbi koheselt teemaga seotud nii kognitiivselt kui emotsionaalselt. Seejärel esitas õpetaja küsimuse: "Milline pomm tekitab sellised vigastused?" See küsimus juhib tähelepanu aatomitele ja lõpuks saab teada, et nendest saab teha ka pommi.
2. BIOLOOGIA. Teema: Immuunsüsteem.
Õpetaja annab õpilastele lugeda lugusid, mis on kirjutatud AIDS/HIV teismeliste poolt ning külastavad AIDSi tugikeskust.
Esitatakse küsimus, kuidas AIDS/HIV mõjutab meid vaimselt, sotsiaalselt ja füüsiliselt. Õpilastele esitletakse probleem, kuidas nemad saavad tõsta ühiskonnas teadlikkust AIDS/HIVi mõjudest. Õpilased saavad ise otsustada kuidas nad selle lahendavad - kas teevad filmi, lavastuse, mingid plakatid, lendlehed jms.
3. KEELEÕPE. Häälduse olulisus ja foneetika eripärad.
Teema juhatab sisse alljärgnev video:
3.päev
Algas eelmisel päeval õpitu meenutamisega. Ütleb ju ka Jaan Aru, et meenutamine on õppimise juures väga oluline õpiradade kinnistumiseks.
Strateegiad koostöise ajurünnaku tõhustamiseks:
1. SAVE THE LAST WORD
Ette on antud üks küsimus/sõna/teema. Iga õpilane pakub ühe sõna, mis talle sellega assotseerub. Sõnade kogumiseks võib kasutada answergarden.ch keskkonda sõnapilve koostamiseks. Õpetaja valib laste pakutud variantidest ühe sõna välja ja küsib 2-4 õpilaselt, miks see sõna on välja pakutud. Viimasena räägib õpilane, kelle sõna see oli, miks tema selle sõna pakkus. Õpetaja võib valida pakutud sõnadets veel sõnu ja toimida sama moodi. Kõiki sõnu ei pea läbi arutama, aga loomulikult võib. See strateegia annab võimaluse laiemaks aruteluks ja erinevate vaatepunktide nägemiseks.
2. THINK-PAIR-SHARE
Antakse ette probleem/küsimus/teema. Seejärel igaüks mõtleb 2 minutit iseseisvalt sellele teemale ja paneb olulise kirja. Edasi moodustatakse paarid õpetaja valitud meetodil (näiteks rõivaste värvi järgi) ja paarilised jagavad enda mõtteid 5 minuti jooksul. Paarilised teevad enda arutelust kokkuvõtte valides välja 3 olulist punkti, mis esitatakse nüüd suurele ringile. Viimase 3 mõtte jagamiseks võib kasutada socrative.com keskkonda (mõtete sisetsamiseks maximum 2 minutit), mis võimaldab ka pakutud variantide vahel hääletust korraldada. THINK-PAIR-SHARE on kiire ja efektiivne tegevus, sest selle tegevuse peale kulub ca 15 minutit.
Allikas: EUROPASS
3. FISHBONE DEBATE
2-3 õpilast istuvad ringi keskel (akvaariumis), ülejäänud jälgivad ja kuulavasd nende ümber. Keskel istujad debateerivad mingil olulisel etteantud teemal. Vaatlejatel on ülesanne kuulata ja pärast pakuvad välja ideid ja mõtteid, millest veel ei ole räägitud. Neil võib olla ka küsimus akvaariumis olijatele. Koolitusel tehti see tegevus praktikas läbi ja debateeriti teemal, kas kool tapab õpilaste loovuse. Erinevaid mõtteid sellel teemal saab allolevast videost.
2-3 õpilast istuvad ringi keskel (akvaariumis), ülejäänud jälgivad ja kuulavasd nende ümber. Keskel istujad debateerivad mingil olulisel etteantud teemal. Vaatlejatel on ülesanne kuulata ja pärast pakuvad välja ideid ja mõtteid, millest veel ei ole räägitud. Neil võib olla ka küsimus akvaariumis olijatele. Koolitusel tehti see tegevus praktikas läbi ja debateeriti teemal, kas kool tapab õpilaste loovuse. Erinevaid mõtteid sellel teemal saab allolevast videost.
Projektipõhise õppe skeem
Projektipõhise õppe peaprobleem on leida õpilasi köitev ja käivitav küsimus. Tavaliselt on küsimuse algus ikka "Mida meie saaksime teha, et....?" (ing.k "What we can do to solve/create....?").
Millest lähtuda projektipõhise õppe jaoks teema valimisel (mis aine, mis teema, kas tornaado, rakud, jne)? Vastuse annab allolev ideekaart.
Millest lähtuda projektipõhise õppe jaoks teema valimisel (mis aine, mis teema, kas tornaado, rakud, jne)? Vastuse annab allolev ideekaart.
Mis võiks olla minu aines see teema, mis oleks huvitav, tähenduslik ja suurema kaasatusega? - see on põhiküsimus iga õpetaja, kes hakkab läbi viima projektipõhist õpet, peas.
Päeva lõpus sai iga kursusel osaleja hakata mõtlema, millisel teemal ta sooviks projektipõhist õpet enda aines enda koolis läbi viia ning proovida leida selleks õpilasi käivitav ja kaasa haarav küsimus.
Mõned näited projektipõhiseks õppeks kursusel osalenutelt:
1. Ancient Greek. Democracy and Crisis. Which arguments can we find in Ancient Greece for today's discussion?
2. Language diversity in EU. What are the commonalities and differences of EU language?
3. Do you enjoy green areas? What would do at school to improve the environment?
4. How can we strengthen SAFETY in our school? (Which includes prevention and the feeling of being 'safe')
5. How can we improve our emotional welfare?
4. päev
Koolituspäev kulus suuresti enda projektipõhise õppe projekti välja mõtlemisele ja kava koostamisele. Projekti idee juures on kõige olulisemal kohal õpilasi käivitav küsimus, millest rääkisime 3.koolituspäeval. Enda idee koostamiseks on hea kasutada järgnevat abistavat tabelit:
Päeva lõpus sai iga kursusel osaleja hakata mõtlema, millisel teemal ta sooviks projektipõhist õpet enda aines enda koolis läbi viia ning proovida leida selleks õpilasi käivitav ja kaasa haarav küsimus.
Mõned näited projektipõhiseks õppeks kursusel osalenutelt:
1. Ancient Greek. Democracy and Crisis. Which arguments can we find in Ancient Greece for today's discussion?
2. Language diversity in EU. What are the commonalities and differences of EU language?
3. Do you enjoy green areas? What would do at school to improve the environment?
4. How can we strengthen SAFETY in our school? (Which includes prevention and the feeling of being 'safe')
5. How can we improve our emotional welfare?
4. päev
Koolituspäev kulus suuresti enda projektipõhise õppe projekti välja mõtlemisele ja kava koostamisele. Projekti idee juures on kõige olulisemal kohal õpilasi käivitav küsimus, millest rääkisime 3.koolituspäeval. Enda idee koostamiseks on hea kasutada järgnevat abistavat tabelit:
designing_pbl.docx | |
File Size: | 17 kb |
File Type: | docx |
Projektipõhisel õppel võib olla mitmeid väljundeid (ing. k product of PBL):
- üritused;
- rakendused (ing.k app);
- konverentsid;
- kõned;
- podcastid;
- näitused;
- petitsioonid;
- demonstratsioonid;
- kirjad;
- brošüürid;
- veebilehed;
- eeskirjad;
- prototüübid;
- lauamängud;
- arvutimängud;
- jne
5. päev
Koolituspäeva alustasime projekti hindamismudelite võimalustega. Projektipõhise õppe puhul on võimalik hinnata erinevaid asbekte ja hindamiseks kaustada erinevaid meetodeid. Võimalusi saab uurida järgnevast failist:
Koolituspäeva alustasime projekti hindamismudelite võimalustega. Projektipõhise õppe puhul on võimalik hinnata erinevaid asbekte ja hindamiseks kaustada erinevaid meetodeid. Võimalusi saab uurida järgnevast failist:
assessment__table_what-who-when-how-_nÄide.docx | |
File Size: | 16 kb |
File Type: | docx |
Hindamismudelite koostamiseks võib kasutada https://rubric-maker.com/ abi.
Koolituspäeval lõpetati enda projektipõhise õppe projekti plaan ning tutvustati seda teistele kursusekaalsastele, kes said esitada küsimusi ja anda soovitusi. Kusjuures kuulamisülesannete juures on hea kasutada 3-2-1 meetodit kuulajate aktiivsena hoidmiseks.
3-2-1 meetod
Pane kirja:
3 asja, mis sulle meeldis
2 ettepanekut/soovitust
1 küsimus
Kasutasime sama meetodit projektipõhise õppe projektide esitlemisel.
Miks kasutada projektipõhist õpet? Uuringutest on saadud tulemusi, et projektipõhise õppe korral õpilased mäletavad õpitut kauem kui tavalise kontrolltöö vms korral. Projektipõhine õpe annab õpitavale teemale õpilaste jaoks tähenduse ja õpilased tunnevad ennast kaasatuna.
Koolituspäev lõppes tunnistuste väljastamisega ja kontaktide vahetamisega kursusel osalenutega. Oleme koolitusega väga rahul!
Julgustame projektipõhist õpet proovima ja kasutama oma õpilastega. Teame, et iga uus asi on raske, kuid läbi praktika tulevad ka õnnestumised. Projektipõhine õpe sobib nii lasteaeda kui kooli ning igasse ainesse ja ka ainete lõiminguna (ka LME).
Koolituspäeval lõpetati enda projektipõhise õppe projekti plaan ning tutvustati seda teistele kursusekaalsastele, kes said esitada küsimusi ja anda soovitusi. Kusjuures kuulamisülesannete juures on hea kasutada 3-2-1 meetodit kuulajate aktiivsena hoidmiseks.
3-2-1 meetod
Pane kirja:
3 asja, mis sulle meeldis
2 ettepanekut/soovitust
1 küsimus
Kasutasime sama meetodit projektipõhise õppe projektide esitlemisel.
Miks kasutada projektipõhist õpet? Uuringutest on saadud tulemusi, et projektipõhise õppe korral õpilased mäletavad õpitut kauem kui tavalise kontrolltöö vms korral. Projektipõhine õpe annab õpitavale teemale õpilaste jaoks tähenduse ja õpilased tunnevad ennast kaasatuna.
Koolituspäev lõppes tunnistuste väljastamisega ja kontaktide vahetamisega kursusel osalenutega. Oleme koolitusega väga rahul!
Julgustame projektipõhist õpet proovima ja kasutama oma õpilastega. Teame, et iga uus asi on raske, kuid läbi praktika tulevad ka õnnestumised. Projektipõhine õpe sobib nii lasteaeda kui kooli ning igasse ainesse ja ka ainete lõiminguna (ka LME).
6. päev
Koolituse viimane päev oli mõeldud kohaliku kultuuriga tutvumiseks.
Koolituse viimane päev oli mõeldud kohaliku kultuuriga tutvumiseks.
Tuuli Ojasalu ja Margit Alesmaa
Huvitavaid keskkondi õppetöös kasutamiseks
https://trello.com - ühine keskkond failide, info, piltide, linkide jne jagamiseks, grupis töötamiseks ja koostöö tõhustamiseks
https://www.socrative.com - ideede kogumiseks, ideid saab panna hiljem hääletusele (õpilased saavad hääletada valikuvariantide vahel oma telefonides)
https://answergarden.ch - märksõnade kogumiseks ja nendest sõnapilve kogumiseks
https://rubric-maker.com - hindamismudelite tegemiseks
https://www.socrative.com - ideede kogumiseks, ideid saab panna hiljem hääletusele (õpilased saavad hääletada valikuvariantide vahel oma telefonides)
https://answergarden.ch - märksõnade kogumiseks ja nendest sõnapilve kogumiseks
https://rubric-maker.com - hindamismudelite tegemiseks
Veebilehed projektipõhisest õppest ja ideed selle rakendamiseks
https://www.pblworks.org/doing-project-vs-project-based-learning (Projektipõhise õppe kodulehekülg, seal leidub ka palju ideid, millega alustada)
www.4teachers.org/projectbased (mis see on)
www.bie.org/pbl (Buck Institute of Education)
http://www.projectapproach.org (lastele)
www.4teachers.org/projectbased (mis see on)
www.bie.org/pbl (Buck Institute of Education)
http://www.projectapproach.org (lastele)