21.märts - 25. Märts 2022 osalesid matemaatikaõpetaja Merilin ja hispaania keele õpetaja Anneli koolitusel “Intercultural and multicultural education” Malagas, Hispaanias.
Koolituse teemaks oli rahvusvaheline ja multikultruurne haridus. Õppisime, kuidas teha muudatusi igapäevarutiinis ja koolikultuuris, nii et kõigil õpilastel oleks koolis hea olla.
Koolituse teemaks oli rahvusvaheline ja multikultruurne haridus. Õppisime, kuidas teha muudatusi igapäevarutiinis ja koolikultuuris, nii et kõigil õpilastel oleks koolis hea olla.
Koolitusel osales 10 inimest Eestist, Saksamaalt, Itaaliast, Belgiast, Poolast ja Sloveeniast. Kõigi osalejate profiil oli erinev (lasteaed, huvikool, põhikool, gümnaasium, kutsekool). Iga tegevuse juures arutasime läbi, kuidas igas erinevas vanusegrupis konkreetset teemat käsitleda ja kuidas seda siduda koolitusel osalejate igapäevatööga. Koolitaja suunas iga tegevuse juures mõtlema, kas ja kuidas antud ülesannet või teemat oma õpilastega käsitleda.
Arutlesime ja katsetasime enda peal erinevaid tegevusi, mida õpilastega teha, et kasvaks empaatiavõime, teadlikkus ja austus erinevate kultuuride ja üldiselt erinevate inimeste suhtes. Mõtisklesime selle üle, kuidas erinevate inimestega paremini läbi saada ja kuidas toetada kaaslast, kellel on mure. Iga tegevuse juures arutlesime, milliste teemade käsitlemiseks (lisaks käesolevale) saab sama tegevust kasutada. Koolitaja Iris õpib kunstiterapeudiks ja kogu koolituse vältel kasutasime erinevaid kunstiteraapia (tantsu, draama jne) võtteid.
Koolituspäevad jagunesid järgnevalt:
Arutlesime ja katsetasime enda peal erinevaid tegevusi, mida õpilastega teha, et kasvaks empaatiavõime, teadlikkus ja austus erinevate kultuuride ja üldiselt erinevate inimeste suhtes. Mõtisklesime selle üle, kuidas erinevate inimestega paremini läbi saada ja kuidas toetada kaaslast, kellel on mure. Iga tegevuse juures arutlesime, milliste teemade käsitlemiseks (lisaks käesolevale) saab sama tegevust kasutada. Koolitaja Iris õpib kunstiterapeudiks ja kogu koolituse vältel kasutasime erinevaid kunstiteraapia (tantsu, draama jne) võtteid.
Koolituspäevad jagunesid järgnevalt:
Esimene päev
Tegevus 1
Saime kiirelt rääkida mõne sõnaga enda taustast, aga kohe suundusime ringi seisma, et end hoopis huvitavamalt tutvustada. Ringis sai iga osaleja tulla ringi keskele, öelda oma nime ja teha mingi liigutuse. Ringis seisjad pidid talle vastama “Tere, *nimi*” ja imiteerima liigutust. Teiste ees esinemine nõudis eneseületamist ja liigutuse välja mõtlemine loovust. Nii õppisime nimed selgeks ja samal ajal ka teineteist paremini tundma.
Liigutuste kaasamine annab võimaluse nö oma peast välja tulla. Sai alguse kogu koolituse läbiv teema: kuidas me mõtleme ja seda sõnadega väljendame ja mis juhtub siis, kui fookus on hoopis tunnetel ja tajul. Saab ju teist inimest kuulata nii kõrvadega, silmadega kui südamega. Kehale tähelepanu pööramata on ärevus kerge tekkima ning arusaamatustest ja eelarvamustest on raske üle saada ainult loogiliselt arutledes. Hetkes kohal oleku (mindfulness) toetamine ja soodustamine ükskõik millise õppetegevuse juures on oluline.
Tegevus 2
Enesetutvustamine jätkub. Iga osaleja pidi ette kujutama ühte (õpetaja)tööga seotud muret ja selle olukorra paberile joonistama. Seejärel kirjeldasime olukorda paarilisele. Paarilise ülesanne oli lihtsalt kuulata ja mitte kommenteerida (harjutasime kuulamist, mis vahel on nii raske). Kui kõik olid oma mure ära rääkinud joonistuste põhjal, joonistasime igaüks oma probleemile lahenduse ja jagasime samuti kaaslasega, kes jällegi kuulas ja ei öelnud mitte midagi.
Joonistamine aitab olla hetkes ja võimaldab loovamat probleemilahendust. Lahenduse leidmiseks ei olegi tingimata vaja, et kuulaja midagi kommenteeriks. Lihtsalt oma murest rääkides jõuab ka lahendus rääkijale kohale.
Tegevus 3 Implicit bias
Implicit bias – teadvustamata suhtumine, stereotüübid, eelarvamused, mida oleme õppinud end ümbritsevast. Sageli me ei pane tähele, kuidas me igapäevaelus automaatselt eeldame, et teatud asjad käivad kokku, näiteks pannkoogid ja moos. See on täiesti normaalne mõtlemise viis ja sageli lihtsustab elu. Aga mis juhtub, kui niisugune assotsiatsioon tekib mingi rahvuse esindaja ja kuritegeliku tegevuse vahel?
Et veelgi täpsemalt aru saada, kuidas niisugused assotsiatsioonid mõjutavad inimeste elu, kasutasime koostööl põhinevat õppevormi (jigsaw method). Jagunesime neljaks grupiks. Iga grupp luges läbi erineva juhtumikirjelduse ja arutles selle põhjalikult läbi. Juhtumid olid seotud eelneva teemaga. Seejärel moodustasime uued grupid nii, et ühes grupis oli koos iga juhtumi ekspert, kelle ülesanne oli teistele juhtunut selgitada. Koos grupiga tuli seejärel vastata erinevatele küsimustele - miks nii juhtus, miks erinevad osapooled nii käitusid, mis selline käitumine kaasa tõi jne. See ei olnudki nii lihtne, kui esialgu paistis.
Mõiste “implicit bias” selgituse, juhtumikirjeldused, täiendavad küsimused ja meetodi kirjelduse leiab siit:
https://www.nytimes.com/2017/09/27/learning/lesson-plans/first-encounters-with-race-and-racism-teaching-ideas-for-classroom-conversations.html
Puslemeetodi (jigsaw method) kirjelduse leiab siit: The Jigsaw Method
https://www.teachhub.com/teaching-strategies/2016/10/the-jigsaw-method-teaching-strategy/
Tegevus 4 “Name poem”
Arutlesime selle üle, kui oluline on inimese nimi. Nimi seostub identiteediga ja on väga oluline, et koolis õpetajad kasutaksid õpilase nime õigesti. See on oluline nii tavaliste nimede korral (Anna või Anne) kui ka teisest kultuurist pärit inimeste nimede korral. Mängisime rollimängu:
Üks osaleja tutvustab end ja üritab selgitada, kuidas tema nime kirjutatakse. Teine teeskleb, et ei saa aru, ja kirjutab nime valesti. Esimene peab siis uuesti ja uuesti kordama ja parandama. Oli väga huvitav näha, mis tundeid see tekitas, kui nimest aru ei saadud. Eelneva illustreerimiseks lugesime veel järgnevat luuletust.
‘Vrantsis,’ I said.
Frances, she wrote.
‘No, V r a n t s i s,’ I repeated more slowly,
Francis, she wrote, writing the ‘i’ over the ‘e’.
‘No it’s “V” for Victoria,’ I insisted.
Vrancis, she wrote, changing the ‘F’ to a ‘V’.
‘It has a “t” not a “c”,’ I continued
‘Vrantis?’ she ventured.
‘No, it has an “s-i-s” after the “t”,’ I implored.
She reached for the white out
but the white out was dry.
With irritation plain
on her furrowed brow
she reached for a clean sheet
and began again.
V-R-A-N-T-I-S she wrote
with triumphant relief.
‘Oh, and there’s only one “n” in “Ana”
Luuletus ja tegevus on pärit siit (lk 37):
http://peacefulschoolsinternational.org/wp-content/uploads/the_kit.pdf
Tegevus 5 Bloomi taksonoomia
Tuletasime meelde Bloomi taksonoomia - õppimisel on alati nii kognitiivne, psühho-motoorne kui afektiivne komponent. Loovus on kognitiivse taseme kõige kõrgem eesmärk. Loovus on teadaoleva info kasutamine uuel viisil. Järelikult loovus areneb õppides ja kõik saavad olla loovad. Soovitusi erinevate veebipõhiste vahendite kasutamiseks vastavalt Bloomi taksonoomiale:
Tegevus 1
Saime kiirelt rääkida mõne sõnaga enda taustast, aga kohe suundusime ringi seisma, et end hoopis huvitavamalt tutvustada. Ringis sai iga osaleja tulla ringi keskele, öelda oma nime ja teha mingi liigutuse. Ringis seisjad pidid talle vastama “Tere, *nimi*” ja imiteerima liigutust. Teiste ees esinemine nõudis eneseületamist ja liigutuse välja mõtlemine loovust. Nii õppisime nimed selgeks ja samal ajal ka teineteist paremini tundma.
Liigutuste kaasamine annab võimaluse nö oma peast välja tulla. Sai alguse kogu koolituse läbiv teema: kuidas me mõtleme ja seda sõnadega väljendame ja mis juhtub siis, kui fookus on hoopis tunnetel ja tajul. Saab ju teist inimest kuulata nii kõrvadega, silmadega kui südamega. Kehale tähelepanu pööramata on ärevus kerge tekkima ning arusaamatustest ja eelarvamustest on raske üle saada ainult loogiliselt arutledes. Hetkes kohal oleku (mindfulness) toetamine ja soodustamine ükskõik millise õppetegevuse juures on oluline.
Tegevus 2
Enesetutvustamine jätkub. Iga osaleja pidi ette kujutama ühte (õpetaja)tööga seotud muret ja selle olukorra paberile joonistama. Seejärel kirjeldasime olukorda paarilisele. Paarilise ülesanne oli lihtsalt kuulata ja mitte kommenteerida (harjutasime kuulamist, mis vahel on nii raske). Kui kõik olid oma mure ära rääkinud joonistuste põhjal, joonistasime igaüks oma probleemile lahenduse ja jagasime samuti kaaslasega, kes jällegi kuulas ja ei öelnud mitte midagi.
Joonistamine aitab olla hetkes ja võimaldab loovamat probleemilahendust. Lahenduse leidmiseks ei olegi tingimata vaja, et kuulaja midagi kommenteeriks. Lihtsalt oma murest rääkides jõuab ka lahendus rääkijale kohale.
Tegevus 3 Implicit bias
Implicit bias – teadvustamata suhtumine, stereotüübid, eelarvamused, mida oleme õppinud end ümbritsevast. Sageli me ei pane tähele, kuidas me igapäevaelus automaatselt eeldame, et teatud asjad käivad kokku, näiteks pannkoogid ja moos. See on täiesti normaalne mõtlemise viis ja sageli lihtsustab elu. Aga mis juhtub, kui niisugune assotsiatsioon tekib mingi rahvuse esindaja ja kuritegeliku tegevuse vahel?
Et veelgi täpsemalt aru saada, kuidas niisugused assotsiatsioonid mõjutavad inimeste elu, kasutasime koostööl põhinevat õppevormi (jigsaw method). Jagunesime neljaks grupiks. Iga grupp luges läbi erineva juhtumikirjelduse ja arutles selle põhjalikult läbi. Juhtumid olid seotud eelneva teemaga. Seejärel moodustasime uued grupid nii, et ühes grupis oli koos iga juhtumi ekspert, kelle ülesanne oli teistele juhtunut selgitada. Koos grupiga tuli seejärel vastata erinevatele küsimustele - miks nii juhtus, miks erinevad osapooled nii käitusid, mis selline käitumine kaasa tõi jne. See ei olnudki nii lihtne, kui esialgu paistis.
Mõiste “implicit bias” selgituse, juhtumikirjeldused, täiendavad küsimused ja meetodi kirjelduse leiab siit:
https://www.nytimes.com/2017/09/27/learning/lesson-plans/first-encounters-with-race-and-racism-teaching-ideas-for-classroom-conversations.html
Puslemeetodi (jigsaw method) kirjelduse leiab siit: The Jigsaw Method
https://www.teachhub.com/teaching-strategies/2016/10/the-jigsaw-method-teaching-strategy/
Tegevus 4 “Name poem”
Arutlesime selle üle, kui oluline on inimese nimi. Nimi seostub identiteediga ja on väga oluline, et koolis õpetajad kasutaksid õpilase nime õigesti. See on oluline nii tavaliste nimede korral (Anna või Anne) kui ka teisest kultuurist pärit inimeste nimede korral. Mängisime rollimängu:
Üks osaleja tutvustab end ja üritab selgitada, kuidas tema nime kirjutatakse. Teine teeskleb, et ei saa aru, ja kirjutab nime valesti. Esimene peab siis uuesti ja uuesti kordama ja parandama. Oli väga huvitav näha, mis tundeid see tekitas, kui nimest aru ei saadud. Eelneva illustreerimiseks lugesime veel järgnevat luuletust.
‘Vrantsis,’ I said.
Frances, she wrote.
‘No, V r a n t s i s,’ I repeated more slowly,
Francis, she wrote, writing the ‘i’ over the ‘e’.
‘No it’s “V” for Victoria,’ I insisted.
Vrancis, she wrote, changing the ‘F’ to a ‘V’.
‘It has a “t” not a “c”,’ I continued
‘Vrantis?’ she ventured.
‘No, it has an “s-i-s” after the “t”,’ I implored.
She reached for the white out
but the white out was dry.
With irritation plain
on her furrowed brow
she reached for a clean sheet
and began again.
V-R-A-N-T-I-S she wrote
with triumphant relief.
‘Oh, and there’s only one “n” in “Ana”
Luuletus ja tegevus on pärit siit (lk 37):
http://peacefulschoolsinternational.org/wp-content/uploads/the_kit.pdf
Tegevus 5 Bloomi taksonoomia
Tuletasime meelde Bloomi taksonoomia - õppimisel on alati nii kognitiivne, psühho-motoorne kui afektiivne komponent. Loovus on kognitiivse taseme kõige kõrgem eesmärk. Loovus on teadaoleva info kasutamine uuel viisil. Järelikult loovus areneb õppides ja kõik saavad olla loovad. Soovitusi erinevate veebipõhiste vahendite kasutamiseks vastavalt Bloomi taksonoomiale:
Tegevus 6 “10 erinevust”
Mängijad seisavad kahes reas näoga teineteise poole. Seejärel pöörab üks rida end seljaga teiste poole. Teises reas olijad vahetavad ära 10 eset, mis neil seljas on. Kui vahetused tehtud, pöörab esimene rühm end ümber ja proovib ära arvata, millised esemed on vahetatud. Seejärel vahetatakse rollid ja korratakse harjutust.
See tegevus sobib nii soojenduseks kui üksteise paremini tundma õppimiseks. Stimuleerib mälu ja tähelepanu.
Tegevus 7 “Miiniväli”
Osalejad jagunevad paaridesse. Ühel paarilisel on silmad salliga kinni seotud. Teine paariline juhendab teda suuliselt läbi erinevate takistuste (nt mööbel) mis ruumis on. Seejärel vahetatakse rollid. Harjutust võib läbi viia nii ruumis kui ka vabas õhus.
Mängule järgneb arutelu. Mida sa tundsid? Kas oli raskem juhtida või olla silmad kinni? Millised raskused tekkisid? Kuidas oleks efektiivsem teist juhtida? Millal tekivad sarnased olukorrad päriselus?
Harjutus sobib hästi usalduse tekitamiseks, selge suhtlemise harjutamiseks, selgete juhiste andmise harjutamiseks, juhiste vastu võtmise harjutamiseks, empaatia arendamiseks. Võimalik siduda liidri/juhi rolli, nägemispuudega inimeste toetamise ja paljude teiste teemadega.
Tegevus 8 “Tõering”
Õpilased istuvad ringis. Annavad üksteisele edasi mingit eset, näiteks palli. Räägib ainult see õpilane, kelle käes ese parajasti on. Teised ei ütle mitte midagi. Võib kasutada näiteks selleks, et rääkida, milliseid rassismiga seotud olukordi nende elus on ette tulnud, või ükskõik millise teise teema või mure käsitlemiseks.
Harjutuse käigus arendatakse empaatiavõimet ning harjutatakse hinnangutevaba kuulamist.
Alternatiivina, kui õpilased ei soovi ise oma muresid teistega jagada, saavad õpilased oma mured anonüümselt kirja panna. Seejärel loevad osalejad teiste anonüümselt esitatud mured ette.
Teise alternatiivina võib mure ette lugeda õpetaja, aga kasutada tõeringi aruteluks. Õpilased võiksid vastata näiteks küsimusele “Mida teeksid sina?” aga järgides reeglit, et räägib ainult see, kelle käes pall on.
Teine päev
Tegevus 1 “Jazz walk”
10 minuti jooksul liiguvad osalejad ruumis muusika järgi ringi, jälgides juhiseid, mida juht jooksvalt annab. Juhised võivad olla näiteks sellised:
Liigu muusika rütmis. Keskendu jalgadele. Tunneta põrandat jalgade all. Joonista varvastega ringe. Liigu, keskendudes puusadele (või põlvedele vm kehaosale). Leia paariline ja liigu temaga koos, nii et teie jalad suhtlevad. Liigu nii, nagu sa tunneksid end kurvana, suurepäraselt, jne. Liigu nii, et käed juhivad kogu keha jne. Lõpuks panevad kõik osalejad silmad kinni, seisavad ja lihtsalt hingavad rahulikult.
Tegevus 2 Enneagram
Tutvusime Enneagrami- nimelise isiksusetüüpide klassifikatsiooniga.
Mängijad seisavad kahes reas näoga teineteise poole. Seejärel pöörab üks rida end seljaga teiste poole. Teises reas olijad vahetavad ära 10 eset, mis neil seljas on. Kui vahetused tehtud, pöörab esimene rühm end ümber ja proovib ära arvata, millised esemed on vahetatud. Seejärel vahetatakse rollid ja korratakse harjutust.
See tegevus sobib nii soojenduseks kui üksteise paremini tundma õppimiseks. Stimuleerib mälu ja tähelepanu.
Tegevus 7 “Miiniväli”
Osalejad jagunevad paaridesse. Ühel paarilisel on silmad salliga kinni seotud. Teine paariline juhendab teda suuliselt läbi erinevate takistuste (nt mööbel) mis ruumis on. Seejärel vahetatakse rollid. Harjutust võib läbi viia nii ruumis kui ka vabas õhus.
Mängule järgneb arutelu. Mida sa tundsid? Kas oli raskem juhtida või olla silmad kinni? Millised raskused tekkisid? Kuidas oleks efektiivsem teist juhtida? Millal tekivad sarnased olukorrad päriselus?
Harjutus sobib hästi usalduse tekitamiseks, selge suhtlemise harjutamiseks, selgete juhiste andmise harjutamiseks, juhiste vastu võtmise harjutamiseks, empaatia arendamiseks. Võimalik siduda liidri/juhi rolli, nägemispuudega inimeste toetamise ja paljude teiste teemadega.
Tegevus 8 “Tõering”
Õpilased istuvad ringis. Annavad üksteisele edasi mingit eset, näiteks palli. Räägib ainult see õpilane, kelle käes ese parajasti on. Teised ei ütle mitte midagi. Võib kasutada näiteks selleks, et rääkida, milliseid rassismiga seotud olukordi nende elus on ette tulnud, või ükskõik millise teise teema või mure käsitlemiseks.
Harjutuse käigus arendatakse empaatiavõimet ning harjutatakse hinnangutevaba kuulamist.
Alternatiivina, kui õpilased ei soovi ise oma muresid teistega jagada, saavad õpilased oma mured anonüümselt kirja panna. Seejärel loevad osalejad teiste anonüümselt esitatud mured ette.
Teise alternatiivina võib mure ette lugeda õpetaja, aga kasutada tõeringi aruteluks. Õpilased võiksid vastata näiteks küsimusele “Mida teeksid sina?” aga järgides reeglit, et räägib ainult see, kelle käes pall on.
Teine päev
Tegevus 1 “Jazz walk”
10 minuti jooksul liiguvad osalejad ruumis muusika järgi ringi, jälgides juhiseid, mida juht jooksvalt annab. Juhised võivad olla näiteks sellised:
Liigu muusika rütmis. Keskendu jalgadele. Tunneta põrandat jalgade all. Joonista varvastega ringe. Liigu, keskendudes puusadele (või põlvedele vm kehaosale). Leia paariline ja liigu temaga koos, nii et teie jalad suhtlevad. Liigu nii, nagu sa tunneksid end kurvana, suurepäraselt, jne. Liigu nii, et käed juhivad kogu keha jne. Lõpuks panevad kõik osalejad silmad kinni, seisavad ja lihtsalt hingavad rahulikult.
Tegevus 2 Enneagram
Tutvusime Enneagrami- nimelise isiksusetüüpide klassifikatsiooniga.
Teades seda, kuidas erinevad inimesed teistega suhestuvad, mis on nende baashirmud ja motivaatorid, on lihtsam ennast ja teisi mõista ja nende käitumist tõlgedada ja seega ka paremini läbi saada. Erinevus teiste analoogsete teooriatega (nt Myers Briggsi isiksusetüübid vm) on see, et Enneagrammi teooria annab lisaks tüübi teada saamisele ka infot selle kohta, kuidas end arendada ja üle saada takistustest ja hirmudest, kuidas oma eeliseid maksimaalselt ära kasutada ja kuidas erinevate tüüpide omavaheline suhtlemine toimib.
Arutasime kõik tüübid läbi, leidsime sarjadest ja filmidest häid näiteid kõigist enneagrammi tüüpidest. Väidetavalt on paljude telesarjade autorid tegelaskujude välja mõtlemisel arvestanud Enneagrammi isiksusetüüpidega.
Enneagrammi tüüpidest rääkimine on hea võimalus mõelda selle üle, kuidas kõik inimesed on erinevad ja võivad samas olukorras täiesti erinevalt tunda, mõelda ja reageerida.
Tegevus 3 Kiusamine
Enneagrammi tüüpidest rääkimine on hea võimalus mõelda selle üle, kuidas kõik inimesed on erinevad ja võivad samas olukorras täiesti erinevalt tunda, mõelda ja reageerida.
Tegevus 3 Kiusamine
are you okay? | Award-Winning Short Film
Kiusamine, nalja tegemine, inetult käitumine - mis need on? Õpilased täidavad tabeli näidetega ja proovivad välja tuua sarnasused ja erinevused.
Kiusamine, nalja tegemine, inetult käitumine - mis need on? Õpilased täidavad tabeli näidetega ja proovivad välja tuua sarnasused ja erinevused.
Küberkiusamine - õpilastega koos rühmatööna saab arutleda, miks küberkiusamine aset leiab, kuidas reageerida, kui see juhtub, ning kuidas sellele vastu hakata.
Tegevus 4. The name game
Ootamatu, üllatav ja mõtlemapanev tegevus, mis illustreerib, kuidas üldiselt maailmas meestesse ja naistesse erinevalt suhtutakse. Valida võib ühe kolmest videost või neid kõiki vaadata. Osalejate ülesanne on kiiresti välja öelda või kirja panna fotol oleva inimese nimi või küsimuse vastuseks oleva inimese nimi.
Peale video vaatamist küsida õpilastelt, mida nad kirja pandud nimede kohta märkavad. Tuleb välja, et on täiesti tavapärane, et mehi teatakse nende perekonnanime järgi ja naisi kas ainult eesnime või ees- ja perekonnanime järgi. Miks see nii on?
Kolmas päev
Tegevus 1. 5 meele harjutus
Mängib rahulik muusika. Koolitaja palub meil vaadata ruumis ringi ja seejärel joonistada 5 asja, mida näeme. Ta soovitab keskenduda asjadele, mida me tavapäraselt ruumis ei märka.
Kui joonistatud, siis leiame puudutades 4 asja, mida tajume sõrmedega ja joonistame neid. Seejärel 3 heli, mida kuuleme, 2 lõhna, mida haistame ja 1 maitse.
Harjutusele järgneb arutelu: millised tundeid tekkisid, mis oli keeruline, mis oli raske, miks see nii oli. Seejärel tutvustavad osalejad oma joonistusi kaaslastele.
Kokku peaks saama ilus kompositsioon sellest, kuidas meie maailma tajume. Joonistamine ja ümbritseva märkamine aitab suurendada kohalolu ja vähendab ärevust. Üksteise mõtete kuulmine ja joonistuste vaatamine suurendab empaatiat - kõik olid samas ruumis aga nägid, kuulsid ja märkasid hoopis erinevaid asju.
Meie tulemus:
Ootamatu, üllatav ja mõtlemapanev tegevus, mis illustreerib, kuidas üldiselt maailmas meestesse ja naistesse erinevalt suhtutakse. Valida võib ühe kolmest videost või neid kõiki vaadata. Osalejate ülesanne on kiiresti välja öelda või kirja panna fotol oleva inimese nimi või küsimuse vastuseks oleva inimese nimi.
Peale video vaatamist küsida õpilastelt, mida nad kirja pandud nimede kohta märkavad. Tuleb välja, et on täiesti tavapärane, et mehi teatakse nende perekonnanime järgi ja naisi kas ainult eesnime või ees- ja perekonnanime järgi. Miks see nii on?
Kolmas päev
Tegevus 1. 5 meele harjutus
Mängib rahulik muusika. Koolitaja palub meil vaadata ruumis ringi ja seejärel joonistada 5 asja, mida näeme. Ta soovitab keskenduda asjadele, mida me tavapäraselt ruumis ei märka.
Kui joonistatud, siis leiame puudutades 4 asja, mida tajume sõrmedega ja joonistame neid. Seejärel 3 heli, mida kuuleme, 2 lõhna, mida haistame ja 1 maitse.
Harjutusele järgneb arutelu: millised tundeid tekkisid, mis oli keeruline, mis oli raske, miks see nii oli. Seejärel tutvustavad osalejad oma joonistusi kaaslastele.
Kokku peaks saama ilus kompositsioon sellest, kuidas meie maailma tajume. Joonistamine ja ümbritseva märkamine aitab suurendada kohalolu ja vähendab ärevust. Üksteise mõtete kuulmine ja joonistuste vaatamine suurendab empaatiat - kõik olid samas ruumis aga nägid, kuulsid ja märkasid hoopis erinevaid asju.
Meie tulemus:
Tegevus 2. Mikroagressioon
What is the definition of microaggression?
Tahtlikud või tahtmatud igapäevased suhtlusviisid või käitumine, mis annab edasi eelarvamust ajalooliselt marginaliseeritud grupi suhtes.
Võivad olla märkamatud, aga panevad aluse suuremale diskrimineerimisele.
Tegevus 3. Sexting
Intiimse sisuga piltide ja videote jagamine
Arutelu õpilastega. Miks seda tehakse? Mis võib juhtuda? Kuidas ei öelda? Mida teha, kui oled seda teinud ja pildid sinust levivad internetis?
What is the definition of microaggression?
Tahtlikud või tahtmatud igapäevased suhtlusviisid või käitumine, mis annab edasi eelarvamust ajalooliselt marginaliseeritud grupi suhtes.
Võivad olla märkamatud, aga panevad aluse suuremale diskrimineerimisele.
Tegevus 3. Sexting
Intiimse sisuga piltide ja videote jagamine
Arutelu õpilastega. Miks seda tehakse? Mis võib juhtuda? Kuidas ei öelda? Mida teha, kui oled seda teinud ja pildid sinust levivad internetis?
Tegevus 4. Soorollid ja romantiline armastus
Inimestel on erinevad soovid ja ootused seoses romantilise armastusega. Vaatasime erinevate filmitegelaste näitel erinevaid variante. Õpilastega võiks arutleda, millised erinevad armastuse variandid on, nad saavad tuua näiteid kas isiklikust elust või filmidest. Grupiarutelu tulemusena jõudsime järeldusele, et armastus on armastus, kui 2 inimest on koos ja nad mõlemad soovivad seda, siis ei ole teiste asi neid kritiseerida.
Inimestel on erinevad soovid ja ootused seoses romantilise armastusega. Vaatasime erinevate filmitegelaste näitel erinevaid variante. Õpilastega võiks arutleda, millised erinevad armastuse variandid on, nad saavad tuua näiteid kas isiklikust elust või filmidest. Grupiarutelu tulemusena jõudsime järeldusele, et armastus on armastus, kui 2 inimest on koos ja nad mõlemad soovivad seda, siis ei ole teiste asi neid kritiseerida.
Soorollid on tihti kultuuriülesed. Näiteks poisid erinevatest kultuuridest tunnevad ühtsust, sest neil on samad soorollidega seonduvad mured. Seega tasub õpilastele anda võimalus nendest muredest kaaslastega rääkida ja neid teadvustada.
Neljas päev
Tegevus 1 “Ei”
Soojenduseks panime silmad kinni ja hingasime. Siis hakkasime ruumis liikuma juhendaja soovituste järgi. Juhendaja palus reguleerida tempot skaalal 1-10. Alustasime ühest. Liikudes keskendusime jalataldadele. Kui tempo jõudis 8-ni, leidsime partneri, kellega koos liikuda.
Seejärel jagunesime 3-liikmelisteks gruppideks. Seisime üksteise selja taha. Esimene pidi ette näitama liigutuse ja teised seda kordama. Liigutusi tehes liikusime ruumis ringi. Siis läks esimene lõppu ja järgmine sai välja mõelda liigutuse. Järgmisena mõtlesid esimesed välja liigutuse ja heli, seejärel liigutuse ja tervituse, siis liigutuse ja jaatuse ja lõpuks liigutuse ja eituse. Kui kõik olid piisavalt praktsieerinud “ei” ütlemist, kogunesime paarilistega ritta ja proovisime teineteisele nii “ei” öelda, et kogu keha on kaasatud.
Neljas päev
Tegevus 1 “Ei”
Soojenduseks panime silmad kinni ja hingasime. Siis hakkasime ruumis liikuma juhendaja soovituste järgi. Juhendaja palus reguleerida tempot skaalal 1-10. Alustasime ühest. Liikudes keskendusime jalataldadele. Kui tempo jõudis 8-ni, leidsime partneri, kellega koos liikuda.
Seejärel jagunesime 3-liikmelisteks gruppideks. Seisime üksteise selja taha. Esimene pidi ette näitama liigutuse ja teised seda kordama. Liigutusi tehes liikusime ruumis ringi. Siis läks esimene lõppu ja järgmine sai välja mõelda liigutuse. Järgmisena mõtlesid esimesed välja liigutuse ja heli, seejärel liigutuse ja tervituse, siis liigutuse ja jaatuse ja lõpuks liigutuse ja eituse. Kui kõik olid piisavalt praktsieerinud “ei” ütlemist, kogunesime paarilistega ritta ja proovisime teineteisele nii “ei” öelda, et kogu keha on kaasatud.
Tegevus 2 Instagram või päriselu
Are You Living an Insta Lie? Social Media Vs. Reality
Õpilastega arutamiseks – kuidas erineb nende sotsiaalmeedia päriselust?
Tegevus 3 Aktiivne kuulamine, vägivallatu suhtlemine (non-violent communication)
Rääkisime paarilisele 3 minutit oma huvialadest, ilma et paariline kuidagi sekkuks. Harjutasime kuulamist.
Harjutasime emotsioone täis olukorra kirjelduse tõlkimist vägivallatu suhtlemise keelde:
Are You Living an Insta Lie? Social Media Vs. Reality
Õpilastega arutamiseks – kuidas erineb nende sotsiaalmeedia päriselust?
Tegevus 3 Aktiivne kuulamine, vägivallatu suhtlemine (non-violent communication)
Rääkisime paarilisele 3 minutit oma huvialadest, ilma et paariline kuidagi sekkuks. Harjutasime kuulamist.
Harjutasime emotsioone täis olukorra kirjelduse tõlkimist vägivallatu suhtlemise keelde:
Tegevus 4. Kontrollimandala
Tegemist on meile tuttava kontrolliringi harjutusega. Aga enne harjutuste juurde asumist joonistatakse paberile ring ja kaunistatakse see ära rahustava muusika saatel. Selline sissejuhatus aitab jällegi rahuneda ja olla mõtetega rohkem asja juures. Kui ring kaunistatud, loetleb juhendaja ette erinevaid olukordasid, mis tuleb paigutada kas siis kontrolliringi sisse või sellest välja.
Tegemist on meile tuttava kontrolliringi harjutusega. Aga enne harjutuste juurde asumist joonistatakse paberile ring ja kaunistatakse see ära rahustava muusika saatel. Selline sissejuhatus aitab jällegi rahuneda ja olla mõtetega rohkem asja juures. Kui ring kaunistatud, loetleb juhendaja ette erinevaid olukordasid, mis tuleb paigutada kas siis kontrolliringi sisse või sellest välja.
Seejärel saime kätte oma osalemistunnistused, et 5. päeval keskenduda Malaga kultuurile.
Viies päev
Kultuurilised märkamised
Kogu nädala oli Malagas calima - ilmastikunähtus, mis seisneb selles, et õhus on liiv, mis pärit Sahara kõrbest. Liiv värvis taeva kollaseks, varjas päikese, ning kui vihma sadas, määris tänavad, autod ja riided poriseks. Meie jaoks oli see uus kogemus, ning tundub, et ka kohalike jaoks see just päris tavaline ei olnud.
Kultuurilised märkamised
Kogu nädala oli Malagas calima - ilmastikunähtus, mis seisneb selles, et õhus on liiv, mis pärit Sahara kõrbest. Liiv värvis taeva kollaseks, varjas päikese, ning kui vihma sadas, määris tänavad, autod ja riided poriseks. Meie jaoks oli see uus kogemus, ning tundub, et ka kohalike jaoks see just päris tavaline ei olnud.
Restoranis pakuti majoneesisuppi, mis meie jaoks kõlas väga ebatavaliselt, aga tuleb välja, et on sealkandis päris tavaline. Supi nimi on Gazpachuelo ning sisaldab lisaks majoneesile ka riisi, kartulit, krevette ja kala.