Intercultural Education
5.-12. veebruaril toimus Kreekas Heraklionis koolitus ,,Intercultural education”.
Koolituse eesmärk oli jagada õpetajale teadmisi, kuidas läheneda kultuuril põhinevate mitmekesisustele ja sarnasustele ning aidata õpilastel kohaneda. Koolitusel osalesid inglise keele õpetaja Stina Pihlak ning eesti keele ja kirjanduse õpetaja Eliise Palk.
Lisaks olid koolitusel veel õpetajad Soomest, Saksamaalt, Horvaatiast, Bulgaariast ja Rumeeniast.
Koolituse eesmärk oli jagada õpetajale teadmisi, kuidas läheneda kultuuril põhinevate mitmekesisustele ja sarnasustele ning aidata õpilastel kohaneda. Koolitusel osalesid inglise keele õpetaja Stina Pihlak ning eesti keele ja kirjanduse õpetaja Eliise Palk.
Lisaks olid koolitusel veel õpetajad Soomest, Saksamaalt, Horvaatiast, Bulgaariast ja Rumeeniast.
1. päev
Koolituse esimesel päeval tutvuti koolituse ajakavaga ja ErasmusLearn organisatsiooniga, saadi ülevaate Kreeka haridussüsteemist. Kõik osalejad tutvustasid haridusasutust, kus nad töötavad. Saadi teada, et Kreeka haridussüsteem erineb mõnel määral Eesti omast, aga on ka sarnasusi. Näiteks ei ole keskkool neil kohustuslik nagu Eestiski, aga algkoolis õpivad 6-12-aastased ja neil on ülikooliks ettevalmistavaid koole (tutoria schools).
Tutvumisülesandeks (icebreaker) oli üksteise intervjueerimine ja intervjuudest kokkuvõtete tegemine. Paarides üksteise intervjueerimine ning seeläbi üksteisega tutvumine ning üksteise tutvustamine teistele
2. päev
Teisel päeval oli uus koolitaja (Kostis Flouris), kes rääkis meile suhtlemisest. Koolitus oli arutelu vormis. Istuti ringis, kuulati suurepärast koolitajat ning jagati oma kogemusi ning kuulati teiste mõtteid.
Sai meelde tuletada ja üle korrata aktiivse kuulamise (peegeldamine, mina-sõnum) põhitõed. Arutleti erinevate viiside üle, mida saab kasutada õpilasega rääkides tema muredest või enda vajaduste ja soovide väljendamisel. Saadud põhitõdesid sai seostada Peetri Lasteaed-Põhikooli LME-programmiga. Praktiseeriti ka läbi erinevate tegevuste kohalolekut (mindfulness) ja koostööd. Sellelt koolituspäevalt võeti kaasa teadmine, et õpilase käitumise taga on peidus alati mingisugune täitmata vajadus, mistõttu tunneb ta teatud emotsiooni ja väljendab seda oma käitumisega. (Need - Feeling - Behaviour)
Õhtul tutvustati osalejatele Kreeka kööki ja kultuuri.
3. päev
Kolmanda koolituspäeva teemaks oli mitmekülgsus (diversity). Osalejaid võõrustas oma organisatsiooni ruumides Dimitra Kampeli, kes on organisatsiooni ESTIA (kreeka keeles kodu) kommunikatsioonijuht, mis tegeleb Kreetal põgenike igakülgse abistamisega. Ta tutvustas osalejatele põhjalikult organisatsiooni, selle tegevusalasid ja peamisi väljakutseid. Üheks väljakutseks on nende põgenike abistamine, kes peavad kliimamuutuste või looduskatastroofide tõttu elukohta vahetama. Veel tegelevad nad sellega, et ümber lükata negatiivseid uskumusi ja arvamusi põgenikest. Lisaks, et võimaldada põgenikele õppimine (lisaõpe, ümberõpe, huviharidus jne) ning leida põgenikele väärilised töökohad, arvestades nende haridust ja oskusi.
Lisaks organisatsiooni tutvustamisele rääkis ta konkreetseid põgenike lugusid ning seda, kuidas käib põgenike integreerimine ühiskonda. Oluline on põgenikke ning nende lugusid meedias positiivselt kajastada ning luua põgenike ja kogukonna vahel ühiseid tegevusi (nt koosmängimised, päev rannas või pargis, kooskokkamised, muuseumikülastused, spordivõistlused jpm).
4. päev
Neljandal koolituspäeval oli koolitajaks Khalid Tahir, kes on sündinud Kreekas, aga kelle vanemad on pärit Sudaanist. Khalid töötab samuti ESTIA organisatsioonis, mida eelmisel päeval külastati. Koolituspäeva peamiseks teemaks oli kultuuriline kompetentsus (cultural competence), mis tähendab oskust väärtustada mitmekultuurilisust ja suhelda inimestega, kes on pärit eri kultuuridest või usust. Arutlesime ka mõistete stereotüüp ning eelarvamus tähenduse üle ja tehti kaks praktilist ülesannet sellel teemal.
Koolituse esimesel päeval tutvuti koolituse ajakavaga ja ErasmusLearn organisatsiooniga, saadi ülevaate Kreeka haridussüsteemist. Kõik osalejad tutvustasid haridusasutust, kus nad töötavad. Saadi teada, et Kreeka haridussüsteem erineb mõnel määral Eesti omast, aga on ka sarnasusi. Näiteks ei ole keskkool neil kohustuslik nagu Eestiski, aga algkoolis õpivad 6-12-aastased ja neil on ülikooliks ettevalmistavaid koole (tutoria schools).
Tutvumisülesandeks (icebreaker) oli üksteise intervjueerimine ja intervjuudest kokkuvõtete tegemine. Paarides üksteise intervjueerimine ning seeläbi üksteisega tutvumine ning üksteise tutvustamine teistele
2. päev
Teisel päeval oli uus koolitaja (Kostis Flouris), kes rääkis meile suhtlemisest. Koolitus oli arutelu vormis. Istuti ringis, kuulati suurepärast koolitajat ning jagati oma kogemusi ning kuulati teiste mõtteid.
Sai meelde tuletada ja üle korrata aktiivse kuulamise (peegeldamine, mina-sõnum) põhitõed. Arutleti erinevate viiside üle, mida saab kasutada õpilasega rääkides tema muredest või enda vajaduste ja soovide väljendamisel. Saadud põhitõdesid sai seostada Peetri Lasteaed-Põhikooli LME-programmiga. Praktiseeriti ka läbi erinevate tegevuste kohalolekut (mindfulness) ja koostööd. Sellelt koolituspäevalt võeti kaasa teadmine, et õpilase käitumise taga on peidus alati mingisugune täitmata vajadus, mistõttu tunneb ta teatud emotsiooni ja väljendab seda oma käitumisega. (Need - Feeling - Behaviour)
Õhtul tutvustati osalejatele Kreeka kööki ja kultuuri.
3. päev
Kolmanda koolituspäeva teemaks oli mitmekülgsus (diversity). Osalejaid võõrustas oma organisatsiooni ruumides Dimitra Kampeli, kes on organisatsiooni ESTIA (kreeka keeles kodu) kommunikatsioonijuht, mis tegeleb Kreetal põgenike igakülgse abistamisega. Ta tutvustas osalejatele põhjalikult organisatsiooni, selle tegevusalasid ja peamisi väljakutseid. Üheks väljakutseks on nende põgenike abistamine, kes peavad kliimamuutuste või looduskatastroofide tõttu elukohta vahetama. Veel tegelevad nad sellega, et ümber lükata negatiivseid uskumusi ja arvamusi põgenikest. Lisaks, et võimaldada põgenikele õppimine (lisaõpe, ümberõpe, huviharidus jne) ning leida põgenikele väärilised töökohad, arvestades nende haridust ja oskusi.
Lisaks organisatsiooni tutvustamisele rääkis ta konkreetseid põgenike lugusid ning seda, kuidas käib põgenike integreerimine ühiskonda. Oluline on põgenikke ning nende lugusid meedias positiivselt kajastada ning luua põgenike ja kogukonna vahel ühiseid tegevusi (nt koosmängimised, päev rannas või pargis, kooskokkamised, muuseumikülastused, spordivõistlused jpm).
4. päev
Neljandal koolituspäeval oli koolitajaks Khalid Tahir, kes on sündinud Kreekas, aga kelle vanemad on pärit Sudaanist. Khalid töötab samuti ESTIA organisatsioonis, mida eelmisel päeval külastati. Koolituspäeva peamiseks teemaks oli kultuuriline kompetentsus (cultural competence), mis tähendab oskust väärtustada mitmekultuurilisust ja suhelda inimestega, kes on pärit eri kultuuridest või usust. Arutlesime ka mõistete stereotüüp ning eelarvamus tähenduse üle ja tehti kaks praktilist ülesannet sellel teemal.
5. päev
Viiendal päeval oli võimalik külastada ühte Heraklioni kooli. Kool, mida külastastati oli 6-klassiline ning seal õppisid selle piirkonna vaesematest perekondadest pärit lapsed. Koolisüsteem erineb Eesti omast mitmeti. Näiteks peavad 1. - 6. klassi õpetajad valdama pea kõiki õpetatavaid aineid, sh nt füüsika, ajalugu, matemaatika, kreeka keel. Eraldi õpetajad olid vaid inglise keele, kehalise kasvatuse, muusika ning kunsti jaoks. Tundide kestvus oli samuti 45 minutit. Enamasti oli klassides kuni 15 õpilast, nende hulgas ka immigrante, sõjapõgenikke ning hariduslike erivajadustega õpilasi, kellele oli määratud tugiõpetaja. Tugiõpetajate süsteem erineb Eesti omast samuti. Esiteks on igale õpilasele määratud konkreetne tugiõpetaja, kes veedab õpilasega terve päeva ning on talle igakülgselt abiks. Samuti on erisuseks see, et vastupidiselt meie koolisüsteemile, teeb haridusliku erivajadusega õpilase jaoks õppekava vastav asutus, mis väljastab ka õpilasele haridusliku erivajadust määrava diagnoosi ning tõendi. Õppekava peab kool järgima väga täpselt, kuid neid õppekavu siiski iga-aastaselt üle ei vaadata.
Koolipersonalil ning õpilastel ei olnud väga head tingimused õppimiseks. Koolimajade inventar ning välimus on üldiselt ajale jalgu jäänud ning kaasaegsetest vahenditest olid klassides arvuti ja projektor. Nende kaitsmiseks olid koolimaja akendele paigaldatud metallvõred, et hoida vargaid eemale.
Viiendal päeval oli võimalik külastada ühte Heraklioni kooli. Kool, mida külastastati oli 6-klassiline ning seal õppisid selle piirkonna vaesematest perekondadest pärit lapsed. Koolisüsteem erineb Eesti omast mitmeti. Näiteks peavad 1. - 6. klassi õpetajad valdama pea kõiki õpetatavaid aineid, sh nt füüsika, ajalugu, matemaatika, kreeka keel. Eraldi õpetajad olid vaid inglise keele, kehalise kasvatuse, muusika ning kunsti jaoks. Tundide kestvus oli samuti 45 minutit. Enamasti oli klassides kuni 15 õpilast, nende hulgas ka immigrante, sõjapõgenikke ning hariduslike erivajadustega õpilasi, kellele oli määratud tugiõpetaja. Tugiõpetajate süsteem erineb Eesti omast samuti. Esiteks on igale õpilasele määratud konkreetne tugiõpetaja, kes veedab õpilasega terve päeva ning on talle igakülgselt abiks. Samuti on erisuseks see, et vastupidiselt meie koolisüsteemile, teeb haridusliku erivajadusega õpilase jaoks õppekava vastav asutus, mis väljastab ka õpilasele haridusliku erivajadust määrava diagnoosi ning tõendi. Õppekava peab kool järgima väga täpselt, kuid neid õppekavu siiski iga-aastaselt üle ei vaadata.
Koolipersonalil ning õpilastel ei olnud väga head tingimused õppimiseks. Koolimajade inventar ning välimus on üldiselt ajale jalgu jäänud ning kaasaegsetest vahenditest olid klassides arvuti ja projektor. Nende kaitsmiseks olid koolimaja akendele paigaldatud metallvõred, et hoida vargaid eemale.
6. päev
Viimasel koolituspäeval olid peamised teemad minapilt ja identiteet. Tegime nende teemadega seoses mitu praktilist ülesannet. Päev oli mõeldud iseenda analüüsimiseks. Koolitaja ise sel päeval palju ei rääkinud ega õpetanud, mistõttu läbitehtud ülesannete eesmärke tõlgendas iga koolitusel osalenud õpetaja omamoodi. Nt koolitusel osalejad pidid endale kujutlema oma isiklikku kangelast ning analüüsima teda eri aspektidest: kangelase olemus ja supervõimed; parimad sõbrad; eesmärgid; takistused; tegevused, mida raskuste ületamiseks ette võtab; mida tunneb või näeb peale suuri saavutusi. Lisaks tehti mõttekaardi, kuhu lisati rollid, mis meid identifitseerivad. Mõeldi ja arutleti hetkede/situatsioonide üle, kus neis rollides on tuntud uhkust, kurbust jne. Neid ülesandeid saab jagada kolleegidega ning kasutada nt klassijuhatajatundides.
Viimasel koolituspäeval olid peamised teemad minapilt ja identiteet. Tegime nende teemadega seoses mitu praktilist ülesannet. Päev oli mõeldud iseenda analüüsimiseks. Koolitaja ise sel päeval palju ei rääkinud ega õpetanud, mistõttu läbitehtud ülesannete eesmärke tõlgendas iga koolitusel osalenud õpetaja omamoodi. Nt koolitusel osalejad pidid endale kujutlema oma isiklikku kangelast ning analüüsima teda eri aspektidest: kangelase olemus ja supervõimed; parimad sõbrad; eesmärgid; takistused; tegevused, mida raskuste ületamiseks ette võtab; mida tunneb või näeb peale suuri saavutusi. Lisaks tehti mõttekaardi, kuhu lisati rollid, mis meid identifitseerivad. Mõeldi ja arutleti hetkede/situatsioonide üle, kus neis rollides on tuntud uhkust, kurbust jne. Neid ülesandeid saab jagada kolleegidega ning kasutada nt klassijuhatajatundides.
7. päev
7. päeval saadi sertifikaadid, anti koolitusele tagasisidet ning jagati koolitusel osalenutega kogemusi.
Praktilised ülesanded
Stereotüübid ja eelarvamus
|
•Minu kangelane (My hero) - self-concept
•How we perceive our behaviors, abilities, and unique characteristics. Kes on minu kangelane? Mis on ta nimi? Miks on ta minu kangelane? Tema isikuomadused ja supervõimed.
Kes on kangelase sõbrad? Mis on kangelase eesmärgid? Mis on kangelase raskused ja takistused? Kuidas kangelane neist raskustest üle saab? Mida näeb kangelane järgmiseks, kui ta on raskused ületanud? |