4. 2021 detsembris käisid kaks ajalooõpetajat Maarja ja Mattias Tenerifel õuesõppe koolitusel, mis lubas nädala ajaga viia loodusesse ja näidata võimalusi, kuidas õues õppida.
Programm tundus põnev ja tehtud sai rohkem praktilisi tegevusi kui ühelgi varasemal koolitusel.
Koolitajate moto oli algusest peale, et õppimiseks tuleb teha ja tegevus peaks olema põnev ehk “make it fun, make it count”. Niisiis ka enne koolitusele minemist paluti slaide mitte ette valmistada, vaid pigem üllatada teisi koolitusel osalejaid just praktiliste töötubadega rahvuslike tantsude ja mängude kohta. Algav nädal tõotas palju mängimist õues ja esmalt räägingi just praktilistest tegevusest.
1. Päev saabumine ja kursuse programmi tutvustus
2. Päev Teide rahvuspark ja Rocas de Garcia – „oma vaatepunkti muutmine“ ja heade praktikate jagamine
3. Päev mängude kasutamine õues ja toas ning tähevaatlus ja legendi välja mõtlemine mäe otas
4. Päev aardejahid ja pärimuse õpetamine läbi mängude Pilvemetsas.
5. Päev permakultuuri aia tutvustus.
6. Päev SOS Lasteküla külastus ja traditsiooniliste ehitusviiside tutvustus.
7. Kokkuvõtete tegemine.
Programm tundus põnev ja tehtud sai rohkem praktilisi tegevusi kui ühelgi varasemal koolitusel.
Koolitajate moto oli algusest peale, et õppimiseks tuleb teha ja tegevus peaks olema põnev ehk “make it fun, make it count”. Niisiis ka enne koolitusele minemist paluti slaide mitte ette valmistada, vaid pigem üllatada teisi koolitusel osalejaid just praktiliste töötubadega rahvuslike tantsude ja mängude kohta. Algav nädal tõotas palju mängimist õues ja esmalt räägingi just praktilistest tegevusest.
1. Päev saabumine ja kursuse programmi tutvustus
2. Päev Teide rahvuspark ja Rocas de Garcia – „oma vaatepunkti muutmine“ ja heade praktikate jagamine
3. Päev mängude kasutamine õues ja toas ning tähevaatlus ja legendi välja mõtlemine mäe otas
4. Päev aardejahid ja pärimuse õpetamine läbi mängude Pilvemetsas.
5. Päev permakultuuri aia tutvustus.
6. Päev SOS Lasteküla külastus ja traditsiooniliste ehitusviiside tutvustus.
7. Kokkuvõtete tegemine.
Teisel päeval käidi Teide vulkaanil ja Roques de Garcia rahvuspargis, et tutvuda ümbrusega ja kogeda vaateid, mida nägid kohalikud juba tuhandeid aastaid tagasi. Saadi põneva ajaloojutustuse osaliseks aga mängisime ka ajalugu läbi. Meie giid ja koolitaja Javier oli kaasa võtnud väljaprinditud plakatid erinevate looduslike objektide ja ka müütiliste olenditega ning lasi väljavalitud osalejatel enda jutustust ka ette näidelda. Taoline jutustamine ja jutustuse läbimängimine oli väga lihtne meetod, et meie huvi äratada ja säilitada ning nõudis väheseid vahendeid. Sellist looduses jutustamist ja läbi mängimist saab teha nii mäe otsas kui ka tasandikul ning on ühtlasi nii hariv kui ka lõbus.
Kolmandal päeval tegutsesime ehk mängisime enamasti ööbimiskoha kiviõuel või murulapil ja ajaloo asemel oli teemaks kliima ja prügi sorteerimine. Proovisime mitut erinevat mängu, üheks neist oli prügisorteerimise mäng, kus kahel meeskonnal tuli prügikorjamise tangidega mööda maastikku asetatud prügikaarte korjata. Iga meeskond pidi korjama ainult oma värviga (sinine, punane) märgistatud kaarte ja viima enda võistkonna prügikonteineritesse – kõige kiirem ning kõige õigemini prügi sorteerinud võistkond võitis. Tegevus oli lõbus aga ka võistluslik ning sundis seega läbi mõtlema, mis konteineritesse läheb nt patarei või kartongist joogipakk. Lisaks mängisime kalamehe mängu, mis kasutas ära lastemängukomplekti – kalad ja magnetiga ritv. Jällegi oli tegu võistkonna mänguga, kus kordamööda tuli õngega püüda kala ja kui enda kala käes, siis tuli õng anda järgmisele püüdjale. Kumb meeskond sai rohkem kalu kätte, see oli võitja. Tegu polnud aga tavaliste kaladega, nende külge olid kinnitatud paberid, millel oli mingi fakt kliimamuutuste kohta. Kolmas mäng oli samuti loodusega seotud, meie jaoks juba keerulisem, sest tunda tuli kohalikku loodust ja paigutada kaardid õigetesse kohtadesse Tenerife loodusvöönditel. Nt sobiv taim, lind või loom ranna piirkonda, vihmametsa või pilvemetsa jne. Kolme mängu lõpuks saime kätte numbrid, mida katsetada, et avada aardelaegas ja aardelaekas oli auhind – teadmised, mille võitsime mänge mängides. Javieri sõnul oli tal õpitube lastele korraldades taolistes mängudes kasutusel šokolaad. Meile kui täiskasvanutele aga kiitus nutikuse eest. Need mängud osutusid rohkemat ettevalmistust vajavateks aga kindlasti on tahtmise korralvõimalik soetada mõned lisaatribuudid nagu prügikorjamise tangid või kalamäng. Ka auhind võib varieeruda olenevalt grupist, kellega mängu tehakse ja olenevalt teemast, mida mängude kaudu käsitletakse.
|
Orienteerusime Actionboundiga kohalikus looduses. Olime jagatud taas rühmadeks ja meie tegevuseks oli küsimustele vastamine, ülesannete täitmine ja piltide tegemine ning üles laadimine ning finaaliks oli nn võitlus võistkondade vahel, kus erinevaid ülesandeid tuli täita teisest paremini. Näiteks tuli ära arvata, mis on kohalik värv ja selle abil teha endale sõjamaaling. Värviks osutusid männipuude tüved, mis olid tuhased ammu toimunud põlengu tõttu. Või siis tuli aasal jäljendada lambakarja ja parima foto teinud grupp sai punkti. Lõppfinaaliks olid erinevad füüsilised katsed, nt kukepoks või käbivise. Tänu mängule olime eneseteadmata õppinud fakte Tenerife kohta aga olnud ka füüsiliselt aktiivsed.
Õhtu veetsime taaskord looduses, läksime lähedalasuvale vulkaanile tähti vaatlema ja lisategevuseks oli tähtkujude/jumalate kaartide pimesi võtmine. Seejärel jagati kogu seltkond gruppidesse pikniku tekkidel istumise järgi ja järgnes meeskkondades kaartide põhjal legendi välja mõtlemine ning teistele jutustamine. Kui loovad legendid olid ära kuulatud, siis järgnes veelkord tähtede vaatlus ja päris legendidest rääkimine. Kogemus oli väga põnev, sest Javieril oli ka laser, millega ka kõigem vähem teravale silmale tähtkujud kätte näidati. |
Neljandal päeval oli õpituba, kuidas kultuuripärandit kaasata õuesõppesse. Anti lühike teooria, selle kohta, mida tegevust välja mõeldes silmas pidada (sellest teen juttu veidi hiljem) ja seejärel toimus jalutuskäik nn pilvemetsas. Pilvemets on omane ainult Tenerifele ja seal ulatuvad pilved metsapiirile, nii et seal on eriti niiske kliima. Kultuuripärandiga seostus esimene mäng metsatee alguses, kus Javier märkis nööriga maha Tenerife peasaare kuju ja jagas kõigile osalistele kaardid erinevate hõimupealike nimedega. Järgnes jutustus Tenerifel elanud hõimude ajaloost, kuidas nad omavahel läbi said ehk kes kellega sõdisid ja hispaanlastest vallutajate saabumisest, kes kõik hõimud allutasid. Javieri märguannete peale mängisime taaskord läbi stseene nii sõrpusest kui ka sõjast. Peale meeleolukat ajaloolist läbimängu toimus aaretejaht lopsakas metsas. Seekord olime terve grupiga üks meeskond ja pidime leidma kirstud ja võtmed, millega neid avada ning lahendama erinevaid ülesandeid. Vahel tuli kasuks matemaatika, vahel keeleoskus aga alati leidlikkus kirstusolevaid esemeid ära kasutada, et vastust leida. Mäng oli väga põnev ja tekitas soovi sarnaseid vahendeid ka endale soetada, et nii enda kui õpilaste elu põnevamaks muuta.
|
Lisaks mängimisele tehti ka kolm külastust.
Viiendal päeval külastati permakultuuri aeda, kus kohalik aiaomanik tutvustas oma aega ja põhimõtteid, kuidas permakultuuri taimi kasvata ning vett koguda ja puhastada. Aias olid segamini nii söögi kui ka ilutaimed ja tänu viimasele oli seal ka tohutul hulgal kauneid liblikaid. Omanik tutvustas oma vee filtreerimise süsteemi, mille abil sai nõudepesu veest taimede kastmiseks sobilik vesi. |
Kuuendal päeval toimus SOS Lastekülla, kus näidati samuti kohalikke aedu, mida lapsed pidasid ja tutvustati laste loodud ehitisi. Viimaseid tehti spetsiaalses arhitektuuri laagris, kus ise toodeti nt savist tellised ja muu vajalik, et luua omapäraseid majakesi. Niimoodi ühendati teraapia ja loovus ning meeskonnatöö, mille tulemuseks olid omapärased hooned.
Viimaseks külastuseks oli kohalik telliste ja põrandaplaatide tootja, kes valmistas traditsioonilisel viisil käsitsi telliseid kohalikest materjalidest. Saime ka ise segumasinat katsetada ja proovida vormida ühte vastupidavat tellist. Mõnel õnnestuses see paremini kui teisel.
Viimaseks külastuseks oli kohalik telliste ja põrandaplaatide tootja, kes valmistas traditsioonilisel viisil käsitsi telliseid kohalikest materjalidest. Saime ka ise segumasinat katsetada ja proovida vormida ühte vastupidavat tellist. Mõnel õnnestuses see paremini kui teisel.